Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 44 Sina paned meid teotuseks meie naabritele, irvitamiseks ja pilkamiseks meie ümbruskonnale.Sa teed meid mõistusõnaks paganate suus ja põhjuseks vangutada pead rahvaste seas.
Iga päev on mu teotus mu ees, ja mu palge häbi katab mind
teotajate ja pilkajate sõnade pärast, vaenlaste ja kättemaksuhimuliste pärast.
See kõik on tulnud meie peale, ehkki me ei ole sind unustanud ega sinu lepingut rikkunud.
Meie süda ei ole sinust loobunud ega meie sammud kõrvale kaldunud sinu teerajalt,
et sa meid nii oled maha rõhunud šaakalite asupaigas ning oled meid katnud surmavarjuga.
Kui me oleksime unustanud oma Jumala nime ning laotanud oma käed võõra jumala poole,
eks Jumal oleks märganud seda? Sest tema tunneb ju südame saladusi.
Ei, sinu pärast tapetakse meid kogu päev, meid arvatakse tapalambaiks.
Virgu, Issand! Miks sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt!
Miks sa peidad oma palge ja unustad meie viletsuse ja meie häda?
Meie hing on painutatud põrmu, meie ihu on kinni maa küljes.
Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast!
Psalm 66 Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.
Markuse 4 Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: „Sõitkem vastaskaldale!”
Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.
Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest.
Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?”
Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: „Jää vakka, ole vait!” Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.
Ja ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?”
Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: „Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?”
2. Korintose 1 Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et me koguni kahtlesime oma ellujäämises.
Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab.
Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi - tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi,